Uus ajakiri Lomm
Nagu otsustatud, nii sai ka tehtud - hankisin selle ebardliku pealkirjaga “härrasmeeste ajakirja”.
Huvitav, kas “härrasmeeste” ajakirjaks teeb paberiköite see, kui seal pole ühtki naise ihu paljastavat pilti? Seega on see nö “ohutu” - ka kõige armukadedam naine ei pahanda selle peale, sest “Märdi mure” nimelise elumehe-jutuni ta niikuinii selle reklaamtekstipuntra seltsis vastu ei pea. Teen siis Lommiga tutvust ning jagan siin mõningaid tähelepanekuid.
Suuremal osal artiklitel puudub autori nimi ja mõnel puhul on see täesti aru saadav miks. Tekst on nii hüplik ja ebaprofessionaalne, et ka mina ei sooviks oma nime seal all/juures näha. Juuresolevatel illustratsioonidel ja fotodel puudub viide allikale ja/või autorile, samuti pole seal juures mitte mingit seletavat kommentaari. Iga artikkel on eri kirjastiiliga ning eri kirjasuurusega - küljendaja kannatab skisofreenia all.
Ajakirja tervikuna vaadates torgib silma ühtlaselt ja külmalt läbiv iseloomujoon - paberiraiskamise tipp on täis reklaamartikleid ja nendega kaasa käivaid tavareklaame, millele on “kavalalt” mõni leht teisi jutte ja veel reklaame vahele jäetud.
Cadillaci ajaloo artikkel on lausa topelt tähelepanuväärne. Seal muutub kirjastiil lausa keset artiklit ning juuresolevad pildid on artikli sisuga seotud vaid niipalju, et kujutavad tõenäoliselt Cadillace. Ei mingit seletavat teksti mudelitüüpidest, kuid keda see nii väga huvitabki. Artikkel on pealiskaudne ja mõeldud lihtsalt toetama Cadillaci reklaami ajakirja sisekaanel.
Keset “Round Table” artiklit tuuakse sisse mingi võõrkeelne termin “charter”, mida ohtralt pruugitakse, kuid kordagi lahti ei selgitata. Üldse on kogu artikkel kuidagi sihitu ja rutakalt kokku klopsitud. Võib aru saada, et mingit salapärased ümarlauad koondavad mingeid inimesi. Midagi vabamüürlaste, Rotary klubide või veel salajasemate ühingute laadne moodustis?
Keelekasutus pole ka just korrektne kirjakeel. Näiteks artiklist “Katkenud missioon”: “Samuti oli nn sõdurikodud, kus oli võimalik mängida tasuta piljardit, osta erinevat staffi, vaadata telekat, mängida arvutimänge jms, mis oli tol hetkel Eesti sõjaväe jaoks ulme.”
Artikkel paistab silma selle poolest, et siin on ainsana piltidel ka selgitavad tekstid juures ning märge “Foto: erakogu”. Ülejäänud pildid on vist suvalistest kohtadest üle netiavaruste kokku pasteeritud.
Ühe pildi all on kirjas “Lahinglaskmine Carl Gustafist”, kuid pildil pole mingit lasku kujutatud. Lihtsalt sõjard pikutamas, Kusti õlal.
Lommi lõpus on mõni lehekülg “posimist”, mida kroonib jutt negatiivsetest ja positiivsetest energiapäevadest ning “väike vihje”: “uuringute tulemusel on kindlaks tehtud, et peavaluravimid ja metallpurgist õlle joomine alandavad potentsi!” Artikli autoriks on märgitud Inga Lastikka, diplomeeritud rahvusvaheline bioenergoterapeut. Huvitav, millised uuringud ja mis asutus selle diplomi välja on andnud?
Veidraid lausehakatisi:
“Juba aegade algusest on inimest võlunud kaks asja - kosmos ja meri.” Jah? Mida muud polegi? Milline loll lause.
“Idee on välja töötatud ERKI lõpetanud stilisti poolt ning see kannab endas sügavamaid mõtteid ja tundeid.” Jah, mida on ühelgi teisel pulmi korraldaval ettevõttel välja pakkuda selle vastu, kui üks on juba ERKI lõpetanud! Ka need “sügavamad tunded ja mõtted” sisendavad kindlasti julgust selle firma poole pöörduda.
Reklaamidest nõretav, ebaprofessionaalne, sisutühi ja üle põlve kokku klopsitud tapetud puude raiskamine. Pealiskaudsus on häiriv ja mingit pealöögisuunda pole. On enam kui selge, et sellesse pastakast välja imetud värdsõnalise pealkirjaga ajakirja mina enam oma finantse ei investeeri. Juu ma pole siis piisavalt härrasmees.
