.mrt memo

Sel nädalal uurin sellist suhtluskeskkonda ja fenomeni nagu Second Life. Igaüks võib sealt kliendi tasuta alla laadida ja virtuaalmaailma uurima tõtata.

Põhimõtteliselt Massively Multiplayer ja Online, kuid mitte päris mäng, vaid pigem virtuaalmaailmas asetsev jututuba, kuna otsest eesmärki tegevustel pole. Jaluta palmide all, lenda nagu Superman, telepordi teise virtuaalmaailma otsa nagu Star Trekis, osta ja müü nänni, modelleeri ise ümbritsevat maailma ja selles asetsevaid objekte või lihtsalt suhtle inimestega – see ongi Second Life. Aga mitte ainult. Mõne päevaga pole võimalik seal murdosagi näha. Nii püüangi anda pigem esmast muljet ja analüüsida seda algaja virtuaalseikleja vaatenurgast.

Second Life avas virtuaalsed uksed 23. juunil 2003 ning projekti eestvedajaks on algusest peale olnud USA ettevõte nimega Linden Labs. Tuhanded serverid jooksevad Debian Linuxi peal ning paiknevad laiali üle maailma. Virtuaalmaailma residendid ühenduvad serveritesse kasutades Windowsi, Mac OS Xi, Linuxi ja Solarise peal jooksvaid kliente, mis kasutavad 3D graafika jaoks OpenGLi võimalusi.

Analüüs

Lühikese analüüsi aluseks võtan Matt Webbi kriteeriumid, mida võib pidada universaalseteks sotsiaalveebi iseloomustusjoonteks.

• Identiteet – esimene asi, mida Second Life’is pärast registreerimist tehakse, on endale avatari meisterdamine. Eesnime võid ise välja mõelda, kuid perenime pead valima etteantute hulgast. Taolise triki põhjuseks tuuakse veidrate numbritega nimede vältimine. Mõned näevad avatariga väga palju vaeva ning detaile on palju, mida võid paika panna. Alates lõua kujust ja kulmude kõrgusest kuni varba suuruseni ja riietuse materjalini (tekstuur). Ja see pole veel kõik – mängu jooksul võid osta/leida palju valmis olevaid avatare ja oma olemasoleva nende vastu vahetada. Näiteks draakoni raudrüü või tapjarobot. Ehk siis igaüks võib olla selline, kuidas tal vaid viitsimist ja tahtmist enda avatari mudida on.

• Kohalolek – kasutajad teleporteeruvad oma eelmisesse asukohta või enda määratud “koju” ning avatar on nähtav ümbritsevatele inimestele. Juhul kui sõbrad pole ümbruses, siis nende SLis sees olemise jälgimiseks on “kontaktide nimekiri”. Sõbrad on need, kes on sinu sõbrakutse või sina nende kutse vastu võtnud ja kui nad sisse logivad, saad sa pisikese teavituse.

• Vestlused – mõiste “local chat” tähendab võimalust rääkida “kuulmiskauguses” olevate avataridega. Aga suhelda saab ka kaugel asuvate sõpradega, kes on kontakti nimekirjas.

• Rühmad – Sõpruse “taset” on võimalik suurendada nii, et lased kontaktil näha end kaardi peal. Samuti on võimalik SLis moodustada partnerlussuhteid ja siis neid jälle lahutada – seda võib võtta abieluna. Partnerlussuhe maksab 10L$ mõlemale osapoolele ja lahutamine 25L$ lahutamist nõudvale osapoolele. Kuid on olemas ka võimalus kuuluda suuremasse gruppi, mille peamiseks eesmärgiks on koondada avatare mingi ühise tunnuse alusel. Grupid võivad koos olla kinnisvara omanikud, keelata mitte-grupi liikmetel sellele maaalale juurdepääsu. Grupp omab ühist pangakontot, millele laekuvad summad jagatakse ühtlaselt grupi liikmete vahel. Kuid grupp on ka lihtsalt “veel üks moodus kuuluda kuhugile”; sinu gruppi kuuluvus on mainitud ära profiilis ja tihti iseloomustab gruppi ka avatari nime ees paiknev string.
  

  Haidega vee all

• Maine – lihtsaimaks reputatsiooni teenimise mooduseks on nagu tavalises maailmaski teiste inimeste abistamine. Sellest aga ei jää mingit märki maha peale jälje konkreetse inimese mälus. Natukene paremini annab materialistlikus maailmas mõõta asju rahas. SLs on rahaühikuna kasutusel Lindeni dollarid ehk L$ ning neid on võimalik osta ka reaalse raha, USA dollarite eest. Selle raha eest saab siis erinevatest poodidest osta igasugust rohkem ja vähem veidrat nänni. Näiteks esimesel päeval sain sõbraks ühe tüübiga, kes oli just ostnud kahe kohalise allveelaeva 800L$ eest ja tegi mulle sellega demo sõidu haide ja korallide vahel. Lootsin leida ka midagi “karma” laadset ehk siis mitte-rahalist reputatsiooni mõõdikut, kuid midagi sellist silma ei hakanud. Tüütud tegelased on võimalik vaigistada (mute), kuid tublisid ja abivalmid jäid paraku autasuta. Küsisin nõu nii mõneltki residendilt, kes seda ka lahkelt jagasid.

• Jagamine – suheldes võid jagada äsja mainitud informatsiooni, sinu kaardi peal asuvaid huvitavaid sihtpunkte (landmarks), aga ka raha ja nänni, mida oled aja jooksul korjanud. Lisaks reaalelulistele komponentidele nagu värv, kuju, suurus, on SLi nännil ka omadus kopeeruda (või eksklusiivsemate asjade puhul jälle mitte). Minul jäi mulje, et vähemalt alguses saadaval olevaid tasuta asju sai anda teistele nagu arvuti faile – copy-paste. Ühes raamatus üks mees küll kusagil 33 AD copy-pastes rahvale leiba ja kala, kuid selle reaalelulisus jäägu igaühe enda otsustada. Oletan, et ülal mainitud allveelaeva-tüüp ei saa nii lihtsalt oma suurt investeeringut paljundada. Samas on aga täiesti aktiivselt toimivad turud, kus müüakse Second Life nänni ning mõned teenivad selle pealt täitsa korralikult.

Veel huvitavat Second Lifes

• Raha kulutamine – Second Lifes kulutatakse raha päris korralikult. Näiteks 2009 augusti kohta käiv statistika näitas, et rohkem kui 1ML$ kulutavaid residente on 1126. Üldse raha kulutavaid kliente on 473553, seega täiesti aukartust äratav kogus. Samas võib Second Life’i ka täiesti tasuta mängida.

• Raha teenimine – Lisaks raha kulutamisele on olemas ka täiesti ulmelistesse numbritesse ulatuvad raha teenijad. Kui sellest allikast nüüd õigesti aru saada, siis 1,7M$ käib kvartali kohta ning tegu on kingamüümisäriga. 1M$ kanti äriga tegelevad ka kinnisvara ja mööbli ärimehed. NB! Tegu on päris reaalsete USA dollaritega $!

• Universaalne Translaator – Second Life on üleilmne multilinguaalne keskkond ning kui keegi hakkab rääkima prantsuse keeles, siis on võimalik hankida endale Google Translatori abiga töötav vidin, mis sulle teksti inglisekeelseks tõlgib. Olemas pidi olema ka teisi sarnaseid vidinaid. Kasutasin tasuta riista oma esimestes seiklustes üpris ohtralt ja olgugi, et tegu pole ideaalse riistaga, ajab see korrektse kirjutamise puhul asja täiesit ära, mõlemale osapoolele. Täiesti hämmastav.
  

  Eesti virtuaalsaatkond

• Eesti saatkond – Eesti lõi 100KEEKu eest saatkonna Second Life’i, mille peamiseks eesmärgiks on tutvustada meie pisikest riiki. Lisaboonusena on võimalik alustada ka Eesti viisa taotlemist otse SList. Virtuaalsaatkonna uudisteblogi. Välisministeeriumi infolehekülg virtuaalsaatkonna kohta.

• Pariis aastal 1900 ja Eiffeli torn – Eiffeli torn, nähtavasti projekti raames, millega üritatakse taastada Pariisi aastal 1900.

Huvitavat on kindlasti veel päevadeks, nädalateks ja kuudeks ning kui aega saan, siis uurin seda vinget virtuaalollust kindlasti edasi.

Linke

Kiire lugemine alustajale – http://secondlife.com/support/quickstart/
Wikipedia ülevaade Second Lifest – http://en.wikipedia.org/wiki/Second_Life