.mrt memo

Tuletatud sõnadest folk (rahvas) ja taksonoomia ehk rahva poolt klassifitseeritav sisu. Mõeldud on siin erinevaid veebirakendusi, mis aitavad infot sildistada (tag) ja süstematiseerida. Teisisõnu, muuta hallatavamaks. Sõbrad võivad ka sinu sildistatud viitu/pilte/infot jälgida uudisvoogude (RSS/Atom) vahendusel jälgida, sest reeglina saab kasutaja otsutada, kas info on personaalne või avalik.  Alljärgnevalt näide reaalselt ja väga hästi toimivast folksonoomiast:

Del.icio.us – veebiviited ühte kohta

Kuid konkreetselt tahtsin tutvustada 2003. aastal Joshua Schachteri poolt loodud veebiteenust, mille nimi on vahva domeenihäkk. Del.icio.us on nüüdseks (2005. aastast) Yahoo! omanduses ja domeen on muudetud Delicious.com-iks. Kuid see pole vähendanud selle lihtsa, kuid võimsa teenuse mugavust.

Inimesed viitavad sulle midagi, sina vajutad brauseris nuppu, täidad “kirjelduse” välja ning lisad URLi hilisemaks kiireks leidmiseks juurde mõned sildid ja ongi sinu viide kättesaadav sulle ja sõpradele kõikjal üle maailma suvalises arvutis!

Tean inimesi, kes tänapäevani lisavad brauserisse järjehoidjaid (bookmarks) ning siis vahetevahel peavad nad kolima ühest arvustist teise ja see on neile valus. Teinekord nad otsivad sealt asju, terve õhtupooliku. Või kui kodanik tunneb ennast tol õhtul eriti pedantsena, siis ta sorteerib oma netiviidikuid, kuna kunagi varem sai need lihtsalt kiirelt eest ära visatud. Võibolla teevad nad seda samadel põhjustel, miks mõned inimesed ratsutavad hobusega, hoolimata sellest, et [auto|ühistransport|mootorratas|jalgratas] on ammu leiutatud.

Del.icio.us on:

• Lihtsa kasutajaliidesega
• Tasuta
• Inimloetavate lihtsate URLidega (delicous.com/<username>/<tag>)
• RSS uudisvoogudega sõprade viitade jälgimiseks
• avalik API-ga
• lihtsate pluginatega erinevatele veebilehitsejatele (Tulirebasele, Operale, Safarile)

Minu viidavaramu on leitav aadressilt http://delicious.com/martti ning kui Sul, armas lugeja, on meel pisut tusane või lihtsalt midagi targemat teha pole, siis võid vaadata näiteks minu valikut Youtube parematest paladest

Veel näiteid folksonoomia kasutusaladest – Flickr, Orkut tuvastab piltidel näod ja lubab siis neid sildistada mõne kasutajanimega, WordPressis saab artikleid sildistada ning seejärel on neid lihtsam otsida, Last.fm-is saab silte külge riputada muusikapaladele/artistidele nende paremaks süstematiseerimiseks ning näiteid võib tuua kindlasti veel palju.

PS

Nõme asi on see, et ma võiks tuua nüüd mõne näite folksonoomia kasutamise ebaõnnestumisest, kuid ma ei oska. Mis saab olla halba korrapäratu info süstematiseerimises, lihtsamini otsitavamaks tegemises ja enda elu lihtsustamises?

Viiteid

• STVK aine 7. loeng
• Folsonoomia ingliskeelne artikkel Wikipedias
• Wikipedia ingliskeelne artikkel Del.icio.us kohta

Inimesi on 10-suguseid – kes teavad, mis on Twitter, ja kes VEEL ei tea (ja samuti jagunevad inimesed 10-ks selle põhjal, kes saavad binaarist aru ja kes mitte). Järgnevalt siis lühitutvustus teisele kategooriale, kus iganes te seni elanud olete.

Mis?

Twitter on veebiteenus, kuhu registreerunud kasutaja saab saata laiale maailmale lugemiseks 140 tähemärki korraga. Poliitikud ei suuda taolisse pikkusesse tihti isegi mitte ühte lauset mahutada, rääkimata sisust. Teised jällegi loovad luuletusi ja lühijutustusi. Samas võib tegu olla ka uudisvooga, ettevõttega, organisatsiooniga või hoopis vanaemaga.

Vabandan kohe kiirelt nende ees, kel minu tõttu paar tundi elust kaotsi läks, sest jäid eelnevaid-järgnevaid linke “ma veel natuke”-lugema. Ma tean, mida te tunnete. Tean ikka küll.

Twitter on tasuta mikroblogimiskeskkond, kuhu aktiivsemad ekskribitsionistid võivad postitada 1000 sõnumit ööpäevas.

Twitter on sotsiaalvõrgustik, mille abil saab olla kursis oma (Twitteri-)sõprade, muidu inimeste või organisatsioonide postitustega kasvõi 150 korda tunnis.

Twitter on taskuhäälingu (podcast) agregeerimisteenuse Odeo (http://odeo.com/) töötaja Jack Dorsey poolt 2006. aastal loodud veebiteenus, mille ideeks oli tahtmine olla kursis oma sõprade tegevusega. Nii saavadki nüüd inimesed üle maailma vastata lihtsale küsimusele “mida sa teed” ning säutsu (tweet) saavad kätte kõik jälgijad. Esimene säuts pärinebki Jack Dorsey’lt ajatempliga 21. märts 2006 12:50 ja sisuks oli “just setting up my twttr”.

Twitter on loonud avaliku API, mida kasutab väga palju erinevaid klient-rakendusi kõige erinevamatel platvormidel. Populaarsemad postitamisvahendid on Adobe Airil põhinevad TweetDeck, Spaz ja Twhirl, Twitterfeed – veebiteenus blogi liidestamiseks Twitteriga, Tulirebase lisa Echofon (endine TwitterFox), HootSuite – Web2.0 rakendus rohkete lisaseadmetega “tööstuslikuks” kasutamiseks, iPhone rakendus TwitterFon, twidroid Google Androidi platvormile ja veel palju teisi veebiteenuseid/klientrakendusi kõikvõimalikele platvormidele.
Ja see pole veel kõik – on olemas progejupike Second Life sees tweetimiseks, Twitteri abil saab mängida fantasy seiklusmängu, lihtsamaid sõna ära arvamise mänge jne. Võimalused näivad lõputuna.

Statistikat

Kui alguses kasutasid Twitterit Odeo töötajad sisemiselt, siis avati 2006. aasta juulis teenus ka avalikkusele. Tänaseks on Twitter juba müstiline edulugu, kontosid tundub olevat loodud 50M kanti. Iseasi, palju neist kasutajatest ka reaalselt säutsuvad.

Sysomos.com analüüsis 2009. aasta juunis 11,5M Twitteri kontot ning selgus, et 21% loodud kasutajaid pole kunagi säutsunud.

• 72,5% kasutajatest on registreerinud 2009. aasta esimese 5 kuu jooksul – milline kasv!

• 85,3% kasutajatest postitavad vähem kui 1 staatuse uuenduse päevas.

• 93,6% kasutajates on jälgijaid vähem kui 100. 92,4% kasutajatest jälgib vähem kui 100 kasutajat.

• 75% kogu aktiivsust tekitavad kõigest 5% kasutajaid.

• 50% postitustest tehakse kasutades teisi, muuhulgas ka ülal mainitud rakendusi, mitte twitter.com lehel pakutavat veebiliidest.

Kuu aega hiljem laiendati uuringut aktiivse 5% täpsema uurimisega, kelle kohta leiti järgmist.

• 32% säutsudest teevad botid, kes postitavad üle 150 postituse päevas nagu näiteks @diggupdates, @deliciousrecent, @imdb, @nieuwslijstnl, @dogbook, @combatsi. Viimased kolm olid kõige aktiivsemad botid postitades üle 2000 postituse päevas (võibolla uuringu ajal oli päevalimiit suurem?) – Hollandi uudised, reaalajalised uuendused lemmikloomade tegemistest ning Second Life’i mängusisesed võitlused.

• Seega siis üle 150 postituse päevas säutsujad on suure tõenäosusega botid – uudisteagentuurid, marketingi inimesed vms

• 60.6% aktiivseid kasutajaid elab USAs, 6,9% UKs, 4,7% Jaapanis, 4,3% Kanadas.

• 88% kasutajal pole möödunud ühtki päeva postitamata

• 33,7% on liitunud Twitteriga alles sel aastal (võrreldes kogukasutajate 72,5%, on selge, et suuremosa aktiivsed postitajad on postitanud juba üle aasta ja tõenäoliselt ka jätkab nii)

Sellised huvitavad numbrid.

Kasutajaid

Alguses oli Jack. Jack lõi Twitteri ja näitas seda rahvale. Ja rahvas nägi, et see on hea, ning nad hakkasid säutsuma. Ning säutse sai väga palju.

Tänaseks võib Twitteris kohata paljusid avaliku elu tegelasi ja suuremaid organisatsioone, poliitikuid, meelelahutajaid, firmajuhte jne. Tõesti, oleks huvitav leida mingi eluala esindajat, keda pole Twitteris. Alljärgnevalt mõned üksikud näited, keda olen oma lühikese säutsumisajaloo jooksul hoomanud.

Stenbocki maja – Eesti valitsuse uudistevoog, mille kohta käiva Larko kriitikaga peab nõustuma.

Downing Street 10 – UK peaminister

Barack Obama või vähemalt tema meeskond tweetis valimiste ajal jõudsalt ja ka praegu leiab sealt teinekord pressiteateid.

The White House official Twitter account.

Kevin Spacey – “Endine kingakaupmees püüab nüüd filmide ja teatrite kallal kätt. Soovige mulle edu.”

Arnold Schwarzenegger – kubernaator

Twitter on aina enam ka “vana kooli meedia” poolt viidatav allikas. Vaatasin just üks päev CNNi ja Jim Clancy luges jälle otse eetris vaatajate säutse.

Oprah – kuulus Jänkistani vestlussaate tädi

Stephen Fry – ametlikult üks naljakamaid mehi maailmas ja audioraamatuid loeb ta ka väga hästi

Rein Raud – TLÜ rektor, ametlikult üks vaimukamatest eestlastest Twitteris

Mihkel Raud – eelmise vend, vänge, kuid tihti õige ütlemisega raudmees ise.

Sten Tamkivi – Skype Eesti boss

Marko Mihkelson – Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees

Keit Pentus

Säutsukaaperus

Palju kasutajaid tähendab kahtlemata, et tuleb ka “igasuguseid”, kes üritavad esineda kellegi teisena, kui tema ise – identiteedivargus. Inglise keeles on selleks juba oma mõiste loodud – twitterjacking (tuletatud sõnast highjacking). Tegu pole kuriteoga, kui keegi sinu nimelise konto registreerib, kuid eks ta üks valu ahtris ole. Mõned näited: Christopher Walken, Bill Gates ja Condolezza Rice.

Kuid selle vastu näib olevat algatatud aktsioon Verified Account (kinnitatud kasutaja), mille märki oli näha ntx ülalmainitute hulgas Steven Fry kontol. Twitter mõistagi ei jõua kinnitada kõikide kontosid, kuid mõned populaarsemad püütakse üle käia. Vähemalt nii nad lubavad.

Kokkuvõtvalt

Inimesed tavaliselt jõuavad Twitterini läbi oma lähedase tuttava, kelle säutse alguses huviga jälgitakse. Kuid mõne aja möödudes leitakse sealt kindlasti teisigi huvitavaid postitajaid, kellega suhtlus on korraga vaid käe ulatuses. Tõenäoliselt suurema osa säutsujatega ei puutuks me päris elus kunagi muidu kokku. Suhtlemisvajaduse rahuldamine on lihtsam kui kunagi varem, sest kusagil üle maakera keegi ikka säutsub - aja mõistel puudub sellises globaalses keskkonnas otsene sisu. Kahtlustan, et kui teha statistikat, siis Eesti inimeste säutse ilmub suurema tõenäosusega Eesti päeva ajal. Kuid keelelisi piiranguid pole, ööinimene võib leida parima sõbra Kiribati saarte ajavööndist.

Twitteri fenomenile on teed sillutanud personaalarvutite, Interneti ja nutitelefonide laialdane levik, aga ka veebitehnoloogiate tormiline areng (Web2.0/AJAX, Ruby on Rails). Tehnoloogiline baas oli selliseks sotsiaalveebiks valmis. Peamisteks eduargumentideks võib pidada idee lihtsust ja geniaalset teostatust, hoogu annavad kahtlemata juurde avatud API, sellel põhinevad uued rakenduse ja metsik juurde voolav kasutajate kogus.

“The avalanche has started, it is too late for the pebbles to vote.“
– Suursaadik Kosh, Babylon 5.

Twitter on siin selleks, et jääda.

Säutsumiseni,
twitter.com/dotmartti

PS
Eero pakkus mulle välja “säutsukaaperduse”, tänud!

PPS
Artikkel oli motiveeritud Kaku ainest Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad, kuna ma hakkasin sügisest uuesti koolis käima ja aine raames uurime sotsiaalveebi ja võrgukogukondi. Samuti ma olen juba tahtnud ammu võtta pisut enam aega ja uurida Twitterit kui kõige vingemat Web2.0 tükki veebis. Tore, et selle tee ette võtsin.